Posts
Sääst 0.00
Hoiused 0.00
Sularaha 4960.01
Aktsiad 9682.12
LHV fond 27744.98
SEB fond 35546.25
II sammas 52546.75
III sammas 17880.58
---------------------
summa 148360.69
Graafikus kajastub säästu all kogu säästetud raha, toodete (LHV, SEB, aktsiad, pensionid) all kajastub see sama summa aga juba koos tootlusega, summas väljendub kogu säästetud raha kokku ja ka tootlus (erinevates instrumentides).
27 June 2010
19 June 2010
Märss 19.06.2010
Sääst 0.00
Hoiused 0.00
Sularaha 4960.01
Aktsiad 9356.67
LHV fond 28469.96
SEB fond 35030.25
II sammas 52702.03
III sammas 17613.22
---------------------
summa 148132.14
Graafikus kajastub säästu all kogu säästetud raha, toodete (LHV, SEB, aktsiad, pensionid) all kajastub see sama summa aga juba koos tootlusega, summas väljendub kogu säästetud raha kokku ja ka tootlus (erinevates instrumentides).
Sellel nädalal vahetasin oma SEB Tasakaaluka fondifondi osakud tagasi Kasvufondi osakute vastu, mida ma tegin Euroopat tabanud paanika mõjul. Ise hindan selle tegevuse, kogu vahetuse, halvaks mõtteks, aga kõiki haaranud mõtlematus ei läinud ka minust mööda, jälgi jätmata. Loodan nendest sündmustest saada hea kogemuse tuleviku jaoks.
Hoiused 0.00
Sularaha 4960.01
Aktsiad 9356.67
LHV fond 28469.96
SEB fond 35030.25
II sammas 52702.03
III sammas 17613.22
---------------------
summa 148132.14
Graafikus kajastub säästu all kogu säästetud raha, toodete (LHV, SEB, aktsiad, pensionid) all kajastub see sama summa aga juba koos tootlusega, summas väljendub kogu säästetud raha kokku ja ka tootlus (erinevates instrumentides).
Sellel nädalal vahetasin oma SEB Tasakaaluka fondifondi osakud tagasi Kasvufondi osakute vastu, mida ma tegin Euroopat tabanud paanika mõjul. Ise hindan selle tegevuse, kogu vahetuse, halvaks mõtteks, aga kõiki haaranud mõtlematus ei läinud ka minust mööda, jälgi jätmata. Loodan nendest sündmustest saada hea kogemuse tuleviku jaoks.
14 June 2010
Märss 12.06.2010
Sääst 0.00
Hoiused 0.00
Sularaha 5460.01
Aktsiad 9153.26
LHV fond 28421.47
SEB fond 34814.10
II sammas 51596.50
III sammas 17328.44
---------------------
summa 146773.78
Graafikus kajastub säästu all kogu säästetud raha, toodete (LHV, SEB, aktsiad, pensionid) all kajastub see sama summa aga juba koos tootlusega, summas väljendub kogu säästetud raha kokku ja ka tootlus (erinevates instrumentides).
Hoiused 0.00
Sularaha 5460.01
Aktsiad 9153.26
LHV fond 28421.47
SEB fond 34814.10
II sammas 51596.50
III sammas 17328.44
---------------------
summa 146773.78
Graafikus kajastub säästu all kogu säästetud raha, toodete (LHV, SEB, aktsiad, pensionid) all kajastub see sama summa aga juba koos tootlusega, summas väljendub kogu säästetud raha kokku ja ka tootlus (erinevates instrumentides).
05 June 2010
Märss 05.06.2010
Sääst 0.00
Hoiused 0.00
Sularaha 5460.01
Aktsiad 8949.86
LHV fond 27373.25
SEB fond 34914.76
II sammas 51850.10
III sammas 16813.42
---------------------
summa 145361.40
Graafikus kajastub säästu all kogu säästetud raha, toodete (LHV, SEB, aktsiad, pensionid) all kajastub see sama summa aga juba koos tootlusega, summas väljendub kogu säästetud raha kokku ja ka tootlus (erinevates instrumentides).
Hoiused 0.00
Sularaha 5460.01
Aktsiad 8949.86
LHV fond 27373.25
SEB fond 34914.76
II sammas 51850.10
III sammas 16813.42
---------------------
summa 145361.40
Graafikus kajastub säästu all kogu säästetud raha, toodete (LHV, SEB, aktsiad, pensionid) all kajastub see sama summa aga juba koos tootlusega, summas väljendub kogu säästetud raha kokku ja ka tootlus (erinevates instrumentides).
03 June 2010
Täna on väikeinvestorite pidupäev
Täna kell veerand üksteist tegi riigikogu Eesti väikeinvestoritele ühe kõigi aegade suurima teene. Kolmandal lugemisel võttis parlament vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis muudavad 2011. aastast eraisikute investeeringud kuni raha tarbimisse võtmiseni maksuvabaks.
Ehkki väikeinvestorite huve kaitsev "investeerimiskontode seadus" liikus valitsuselt parlamenti juba 2007. aastal, võib seekord tõdeda, et seaduse laagerdumine on muutnud selle aastate jooksul paremaks ning koalitsioonipoliitikuid võib täna parlamendis antud jah-sõna eest täiesti kiita. Kiitust väärib ka Lauri Laasi, kes ainsa keskerakondlasena antud seadusele alla kirjutas.
Aga huvitavamad kohad, mis mulle seitsme kuu pärast kehtima hakkavast seadusest silma jäid.
Sisuliselt saavad järgmisel aastal investeerimiskonto kaudu raha paigutavad eraisikud samasuguse staatuse nagu on aastast 2000. aastast kehtinud juriidilistele isikutel (firmadel), kelle reinvesteeritud tulu on kuni selle käikuvõtmiseni (dividendide maksmiseni) maksuvaba.
Investeerimiskontol on isegi mõned plussid. Erainvestor, kes avab 2011. aastal oma väärtpaberite tehingute tegemiseks investeerimiskonto, saab sealt maksuvabalt võtta raha välja niipalju, kui ta on sisse investeerinud.
Näiteks kui kannad aegade jooksul investeerimiskontole kokku miljon krooni (ning kasvatad portfelli pensionieaks viie miljonini), võid tulevikus sealt esimese miljoni maksuvabalt välja võtta.
Investeerimiskontosid, kuhu investeeringuteks raha kanda, võib järgmisest aastast teha endale igaüks niipalju, kui süda soovib. Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata ja kontoks võib olla ka tavaline arvelduskonto. Plussiks on veel see, et investeerimiskontot ei pea avama Eestis, vaid mistahes OECD riigis.
Sisuliselt võib inimene teha investeerimiskontoks ka arvelduskonto, kuhu tal iga kuu palk laekub ja mida ta kasutab jooksvate ostude tegemiseks.
Praktiliselt pole sel aga mõtet, kuna see muudaks investeeritud summade jälgmise ja hilisema deklareerimise keeruliseks.
Kui nn investeerimiskontode seadus oli algstaadiumis, sai see investeerimisringkondadest kõvasti kriitikat väga rangete investeerimispiirangute pärast. Uus seaduse variant tundub kõvasti leebem ja annab investeerimisel suure valikuvabaduse ka aktiivse investori jaoks.
Üldjuhul võib kaubelda nüüd kõigil Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) väärtpaberibörsidel ja investeerida ka neil börsidel noteeritud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad jms).
Lisaks võib väikeinvestor investeerida ka tuletisinstrumentidesse ja rahaturuinstrumentidesse, kuid sel juhul peab vastaspooleks olema pank või investeerimisteenuse pakkuja ning alusvaraks peavad olema eelnevalt mainitud turgudel noteeritud väärtpaberid.
Loomulikult võib investeerimiskontodele osta ka investeerimisfondide aktsiaid ja osakuid ning lisaks võib investeerida ka viimastel aastate jooksul maailmas hoogu saanud nn alternatiivbörsidele.
Uue seadusega kaasneb ka kaks väikest miinust. Nimelt kaob 1. augustist ära maksuvabastus üle 12 aasta pikkustele investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele. Lisaks kaob ära investeerimishoiuste tulumaksuvabastus.
Kes soovib tulevikus kahte eelpool mainitud toodet osta, sel on mõttekas teha seda samuti läbi investeerimiskonto, kus raha reinvesteerimine muutub kuni selle väljavõtmiseni maksuvabaks.
Raivo Sormunen
Ehkki väikeinvestorite huve kaitsev "investeerimiskontode seadus" liikus valitsuselt parlamenti juba 2007. aastal, võib seekord tõdeda, et seaduse laagerdumine on muutnud selle aastate jooksul paremaks ning koalitsioonipoliitikuid võib täna parlamendis antud jah-sõna eest täiesti kiita. Kiitust väärib ka Lauri Laasi, kes ainsa keskerakondlasena antud seadusele alla kirjutas.
Aga huvitavamad kohad, mis mulle seitsme kuu pärast kehtima hakkavast seadusest silma jäid.
Sisuliselt saavad järgmisel aastal investeerimiskonto kaudu raha paigutavad eraisikud samasuguse staatuse nagu on aastast 2000. aastast kehtinud juriidilistele isikutel (firmadel), kelle reinvesteeritud tulu on kuni selle käikuvõtmiseni (dividendide maksmiseni) maksuvaba.
Investeerimiskontol on isegi mõned plussid. Erainvestor, kes avab 2011. aastal oma väärtpaberite tehingute tegemiseks investeerimiskonto, saab sealt maksuvabalt võtta raha välja niipalju, kui ta on sisse investeerinud.
Näiteks kui kannad aegade jooksul investeerimiskontole kokku miljon krooni (ning kasvatad portfelli pensionieaks viie miljonini), võid tulevikus sealt esimese miljoni maksuvabalt välja võtta.
Investeerimiskontosid, kuhu investeeringuteks raha kanda, võib järgmisest aastast teha endale igaüks niipalju, kui süda soovib. Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata ja kontoks võib olla ka tavaline arvelduskonto. Plussiks on veel see, et investeerimiskontot ei pea avama Eestis, vaid mistahes OECD riigis.
Sisuliselt võib inimene teha investeerimiskontoks ka arvelduskonto, kuhu tal iga kuu palk laekub ja mida ta kasutab jooksvate ostude tegemiseks.
Praktiliselt pole sel aga mõtet, kuna see muudaks investeeritud summade jälgmise ja hilisema deklareerimise keeruliseks.
Kui nn investeerimiskontode seadus oli algstaadiumis, sai see investeerimisringkondadest kõvasti kriitikat väga rangete investeerimispiirangute pärast. Uus seaduse variant tundub kõvasti leebem ja annab investeerimisel suure valikuvabaduse ka aktiivse investori jaoks.
Üldjuhul võib kaubelda nüüd kõigil Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) väärtpaberibörsidel ja investeerida ka neil börsidel noteeritud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad jms).
Lisaks võib väikeinvestor investeerida ka tuletisinstrumentidesse ja rahaturuinstrumentidesse, kuid sel juhul peab vastaspooleks olema pank või investeerimisteenuse pakkuja ning alusvaraks peavad olema eelnevalt mainitud turgudel noteeritud väärtpaberid.
Loomulikult võib investeerimiskontodele osta ka investeerimisfondide aktsiaid ja osakuid ning lisaks võib investeerida ka viimastel aastate jooksul maailmas hoogu saanud nn alternatiivbörsidele.
Uue seadusega kaasneb ka kaks väikest miinust. Nimelt kaob 1. augustist ära maksuvabastus üle 12 aasta pikkustele investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele. Lisaks kaob ära investeerimishoiuste tulumaksuvabastus.
Kes soovib tulevikus kahte eelpool mainitud toodet osta, sel on mõttekas teha seda samuti läbi investeerimiskonto, kus raha reinvesteerimine muutub kuni selle väljavõtmiseni maksuvabaks.
Raivo Sormunen
Subscribe to:
Posts (Atom)